LAK-õpe kogub tuure

Saksamaal Eichstätti väikelinnas 30. septembrist kuni 2. oktoobrini toimunud rahvusvahelisel konverentsil „CLIL 2010“ räägiti kvaliteetsest lõimitud aine- ja keeleõppest (LAK) ning selle kasutamise laiendamise võimalustest.

300 osalejaga konverentsil olid lisaks Euroopa riikidele esindatud muuhulgas ka Kanada, Lõuna-Aafrika, Jaapani ja Austraalia haridusspetsialistid. Osa võttis ka üle kahekümne eestlase.

LAK-õpe Eestis rakendub täna peaasjalikult eestikeelse õppena vene õppekeelega koolides ja lasteaedades. Hea praktika parim näide on keelekümblus, kus on saavutatud märkimisväärset edu, mida Eesti esindajad Irene Käosaar Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Katri Raik Tartu Ülikooli Narva Kolledžist konverentsi töötoas ka jagasid.

LAK-õpe ei piirdu aga ainult eesti keeles õpetamisega, vaid hakkab laienema ka võõrkeelte kasutamisele õppeprotsessis. Euroopa Liidus on ju 32 ametlikku keelt ja võõrkeeleoskus on üks Euroopa Liidu elukestva õppe kaheksast võtmekompetentsist (Euroopa lähteraamistik, 2006/962/EÜ).

Lisaks keeleoskusele arendab LAK-õpe tõhusalt ka teisi olulisi võtmekompetentse: õpioskusi, sotsiaalseid oskusi, kultuuriteadlikkust, infotehnoloogilisi oskusi, jm. Seda kõike aga juhul, kui tegu on tõelise LAK-õppega.

“Mõnikord öeldakse, et LAK-õpet on meil kasutatud juba aastakümneid (näiteks Miina Härma Gümnaasiumis või Inglise Kolledžis). Inglise Kolledži vilistlasena väidan, et see ei vasta tõele. LAK-õpet aetakse lihtsalt segamini ainete õpetamisega võõrkeeles või erialakeele õpetamisega,” selgitab LAK-õppe sisu Piret Hion.

LAK-õpe on eriline, tänapäevane lähenemine. LAK-õppe tugisambad on sisu (võõrkeele abil), kõrgema tasandi mõtlemisoskused (sügav õppimine), kommunikatsioon ja kultuur. Õppimine toimub autentsete materjalide, õppija toetamise, interaktiivsete õppemeetodite, õpioskuste ja kultuuriteadlikkuse arendamise abil.

Ega asjata olnud CLIL 2010 konverentsi märksõnaks kvaliteet – LAK-õpe saab tugineda ainult tänapäevasele õppimiskäsitlusele. Seetõttu on LAK-õpe haridusmuutuste võimas katalüsaator, millel on suur tulevikupotentsiaal.

Hollandis näiteks on riiklik programm, mille alusel juba 113 koolis on üle 50% õppest LAK-õpe (inglise keele abil). Meil Eestis on veel pikk maa käia!

Konverentsile eelnenud kolmel päeval toimus sealsamas Eichstättis Comeniuse LAK-õppe kursus, kus koolitajateks olid selle ala maailma tipptegijad David Marsh (Jyväskylä Ülikool, Soome), Oliver Meyer (Eichtätt-Ingolstadti Katoliku Ülikool, Saksamaa) ja Peeter Mehisto (LAK materjalide autor ja tippkoolitaja, Eesti).

Koolituse tulemuseks olid teadmised LAK-õppe olemusest ja alustest, kvaliteetse LAK-õppe planeerimise ja õpetamise põhimõtetest ja strateegiatest, LAK õppematerjalide ja -ülesannete kriteeriumidest ning LAK õpetaja kutseoskustest.

Kursusel osales 22 õpetajat ja õpetajakoolitajat erinevatelt maadelt: Itaalia (5), Eesti (4), Hispaania (4), Holland (3), Jaapan (1), Sloveenia (1), Poola (1), Prantsusmaa (1), Rootsi (1), Soome (1).

Teiste hulgas võttis Comeniuse kursusest ja konverentsist osa ka Tartu Kutsehariduskeskuse metoodik Piret Hion, kes rõhutab eriti kursuse koolitaja ja konverentsi korraldaja Oliver Meyeri mõtet: „Õpilased võivad õppimisel hakkama saada hämmastavate asjadega, kui me neile selleks vaid võimaluse anname.“

LAK-õpe on oma olemuselt just süvaõppimiseks võimalusi loov lähenemine.

Täiendav info: Piret Hion
Metoodik
tel 7 361 672, 522 3314
piret.hion@khk.ee

Koostaja: Hillar Karm
PR-esindaja
504 8039
hillar.karm@khk.ee

Avaldatud: 08.10.2010

  • Esmaspäevast algab uute õpilaste kevadvastuvõtt

    Loe edasi »

  • Tartlased tõid kokakunsti võistlustelt koju kaks hõbemedalit

    Loe edasi »

  • GOOD FRANCE toob kutsehariduskeskuse õpperestorani Prantsuse road

    Loe edasi »

  • Narva õpilased keelekümblevad Tartus

    Loe edasi »

  • Selgusid “Aasta Tegija 2018” võistluste võitjad

    Loe edasi »

fraktal