Õpirändeprojektiga Saksamaal

Tartu Kutsehariduskeskuse ehitus- ja puiduosakonna õpetajad Erna Urm, Aita Kahha,
IMG_20130425_112404[1]Lõhmus ja Kalle Viira käisid aprilli lõpus Leonardo da Vinci projektiga “Innovative Experience in Construction and Woodwork from Slovenia and Germany” Nienburgi Ametikoolis (Berufsbildende Schulen des Landkreises Nienburg/Weseris). Projekti pearõhk oli ehitusõpe ja energiatõhusad hooned, kuid aega jagus ka tisleriõppega tutvumiseks ja puidutööstuste külastamiseks.

Nienburgi Ametikoolis õpib umbes 3000 lähiümbruskonna õpilast, sest koolil puudub ühiselamu. Suurem osa õpilasi õpib tehnilistel erialadel ning lõpetades saadakse keskhariduseta kutse, mis ei võimalda edaspidi kõrgharidust omandada. Ainult sotsiaalosakonna õpilased, kes õpivad neli aastat, omandavad koos ametioskustega keskhariduse. Eelkutseõppes käiakse ametitega tutvust tegemas alates viiendast klassist. Kui üks amet ei tundu õpilasele huvitav, jõuab proovida mõnda muud ning õppima asutakse eelnevalt läbiproovitud erialale.

Saksamaa ametikoolide eripäraks on õppetöö toimumine ettevõtetes ning kool maksab ettevõtete praktikantide juhendajatele palka. Kooli praktikabaasis õpitakse esimesel õppeaastal kahel päeval nädalas, ülejäänud kolmel päeval ettevõttes. Esimesel õppeaastal ei maksta õpilasele ettevõttepraktikal palka. Teisel ja kolmandal õppeaastal toimub õppetöö ühel päeval koolis ja ülejäänud ajal ettevõttes. Teise kursuse õpilane saab praktikal töötasu 300 € ja kolmandal aastal 400 – 450 €.

IMG_20130424_133550[1]

Meie õpetajate vastuvõtu korraldas Nienburgi Berufsbildene Schule projektide koordinaator Michael Wagner, kes tutvustas meile Saksamaa koolisüsteemi ja Nienburgi kutsekoolis

õpitavaid erialasid, kooli kompleksi, ehitus- ja puiduosakonna praktikabaase ja eriala õppeklasse, -materjale ja õpikuid. Teooriatunnis on ühel õpetajal maksimaalselt 30 õpilast klassis ning praktikumis 15 õpilast. Teoreetiliseks õppeks on olemas õpikud, mille õpilased ostavad oma raha eest. Õpetajatel on lihtne tundi anda, kui õpilastel on omad õpikud ning ainus lisatöö on töölehtede koostamine.

Meile oli huvitav kogemus istuda õpilastega koos tunnis, kuulata loengut, lugeda pinginaabri õpikust teksti ja täita töölehte. Õpilased olid elevil ning esitasid meile rohkelt küsimusi. Õppeklasside kõrval on õppematerjalidega sisustatud õpetajate ruumid. Õpetajal on mugav riiulist võtta erinevaid ehitusmaterjale ja neid õpilastele näidata. Meie koolis on peamine rõhuasetus üldharidusainete klassidel ning eriala klassid on vähemuses. Siin on koht, mida peaksime kriitilise pilguga üle vaatama, sest oleme siiski kutse-, mitte keskkool ning erialatundideks on enam vaja õppematerjalidega sisustatud klasse.

Lisaks tundidele viibisime kahes mööblitootmise ettevõttes – Struckmeieris ja Bohrmannis, kus valmistatakse laminaadist tellimusmööblit. Antud ettevõtted on tisleri eriala õpilastele praktikabaasiks. Külastasime Nienburgi DEULA erakooli, kus nägime kivist väliterasside ja aedade ehitust, tislerite ja põllumajanduserialade õpet. Kool on seminaride ruumiks kohandanud Hannoveri EXPO täispuidust passiivhoone ning meile tutvustati hoone soojustus- ja küttesüsteeme.

IMG_20130423_142007[1]Ehitistest nägime Nienburgi linnaujula 0-tsükli ja Brocholas Brokenlohe mustikaistanduse külalistemaja (passiivhoone) ehitust. Kohtusime passivhooneid projekteeriva arhitektiga ning viibisime kasutuses olevas passiivelamus. O-energiaga ja passiivhoonete ehitus muutub Eestis aktuaalseks lähialal ning õpetajad peavad olema valmis õppetöösse lülitama vastavad teemad.

Loomulikult jõudsime tutvuda ka kohalike vaatamisväärsustega Nienburgis, Bremenis ja Hannoveris. Õppereisil nähtu andis uusi ideid õppetöö interaktiivsemaks muutmiseks, laiendas silmaringi multikultuursuse ja töösse suhtumise osas. Võime tõdeda, et 2012/2013 õppeaasta oli meie osakonnale edukas projektiaasta. Järgmiseks õppeaastaks on ees ootamas ehituspuuseppade õpetajate ühisprojekt Rakvere Ametikooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusega Islandile ja Austriasse. Kui me tahame leida kogemusi teistest riikidest, tuleb ise aktiivne olla ja kirjutada projekte. Suvel tasub juba mõtiskleda ja seada sihte ülejärgmise õppeaasta projektiks.

 

Aita Kahha
kutseõpetaja
aita.kahha@khk.ee

Avaldatud: 12.06.2013

  • Esmaspäevast algab uute õpilaste kevadvastuvõtt

    Loe edasi »

  • Tartlased tõid kokakunsti võistlustelt koju kaks hõbemedalit

    Loe edasi »

  • GOOD FRANCE toob kutsehariduskeskuse õpperestorani Prantsuse road

    Loe edasi »

  • Narva õpilased keelekümblevad Tartus

    Loe edasi »

  • Selgusid “Aasta Tegija 2018” võistluste võitjad

    Loe edasi »

fraktal