Vastus 7. aprilli Eesti Päevalehe artiklile

Ametikooli õpetaja palga alammäära ei reguleeri täna ükski EV seadus ega määrus, s.o. tööandja ja töövõtja vaheline kokkulepe. Tartu Kutsehariduskeskus on oma palgajuhendis vabatahtlikult aluseks võtnud gümnaasiumi õpetaja palga alammäära (5710.- krooni), mida ei ole tänaseks muudetud.

Kutseõppeasutuse finantseerimisel on Haridus- ja teadusministeerium(edaspidi HTM) kasutanud aastatel 2003 ja 2004 erinevaid metoodikaid.

2003 aastal oli õpilase pearaha 11500 krooni, sellele lisandus majanduskulu arvestusega 110.- krooni ruutmeetri kohta.

2004 aastal on pearaha 13600 krooni , mille sisse on arvestatud ka majanduskulu arvestusega 11 ruutmeetrit õpilase kohta. HTM väidab, et 2004 pearaha sisse on arvestatud ka õpetajate palgatõus 12%. Võttes käesoleval aastal kasutatud metoodika aluseks 2003 aasta pearaha väljaarvutamisel, saaksime pearahaks 2003.a. 13300 krooni (arvestus kehtib üksnes Tartu KHK puhul).
Tegelikult tõusis pearaha õpilase kohta 2004 aastal kõigest 300 .- krooni ehk ca 2%
Samal ajal kaasnes kohustus tõsta töötajate kuupalga alammäära (üle 14%)

Ilmneb teinegi vastuolu – Vabariigi Valitsuse otsus „Kutseõppeasutuse koolituskoha maksumus 2004 aastal“ võeti vastu 22. jaanuari istungil. Õpetajate selle aasta palgatõusu kindlustamiseks vajalik määrus võeti vastu 25. veebruari istungil, seega kuu aega hiljem. Kuidas saab siis palgatõus kajastuda pearahas, kui vastavat otsustki veel polnud?

Tartu KHK sai oma esialgse (lõplik pole see veel ka täna, kuna mõned lisalepingud on alles sõlmimisel) 2004. aasta eelarvenumbri teada alles märtsi esimesel poolel, kui Tartu linna ja HTM-i vahel sõlmiti koolitustellimuse leping. Siiamaani finantseeris meid Tartu linn oma eelarvest möödunud aasta numbrite alusel. See on teinud vägagi keeruliseks eelarve planeerimise.

Eriti soovin rõhutada alljärgnevat:
1. Eelarve suurenemine käesoleval aastal oli 4 miljonit võrreldes aastaga 2003 ja seda eeskätt tänu suurenenud õpilaste arvule ja riiklikule tellimusele.

NB! Ministeerium pole täiendavalt eraldanud palgatõusuks 4,7 miljonit! –kahetsusväärne ebatäpsus ajakirjaniku poolt

2. Kõik see 4 miljonit on läinud palgafondi kasvuks (mitte palgatõusuks), tingituna õppetundide mahu kasvust.
3. Lisaks on kool majandamiskulude arvelt eraldanud palgafondi kasvuks veel 1,0 miljonit , millest kaetakse:

1. Normkoormuse alandamisest(22 tunnilt 20-le nädalas) tulenev täiendav palgakulu- kehtib alates 01.09.2003
2. Kursusejuhatajate töötasu tõstmise kulu- alates 01.01.2004
3. Ettevõttepraktika juhendamise osaline tasustamine – alates 01.01.2004

Kui normkoormuse alandamine puudutas kõiki õpetajaid, siis ülejäänud raha makstakse täiendavate tööülesannete eest, mis meie arvates on prioriteetsed ja kutsehariduse kvaliteeti tõstvad.
Oleme jätnud ka reservi teatud summa, mis võimaldaks tõsta kõikide õpetajate palka 4-6% ja olen teinud õpetajatele ettepaneku nende poolt välja töötada süsteem, kuidas seda raha välja maksta – Ka seda ei pidanud leht vajalikuks märkida.

Koormusnormi alandamine oli koolipoolne vabatahtlik ja alles esimene samm õpetajate elatustaseme parandamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks. Õpetajatele, kellel aastakoormus võrreldes möödunud õppeaastaga ei vähenenud, tähendab see sisuliselt 10 % palgatõusu. Korraga alandada koormusnormi ja tõsta veel 12% palka ei ole võimalik olukorras, kus riik on majandamiskulusid vähendanud (võrreldes aastaga 2003 ca 1,2 miljonit.)

Lugupidamisega

Andrus Kompus
5126669

Avaldatud: 07.04.2004

  • Esmaspäevast algab uute õpilaste kevadvastuvõtt

    Loe edasi »

  • Tartlased tõid kokakunsti võistlustelt koju kaks hõbemedalit

    Loe edasi »

  • GOOD FRANCE toob kutsehariduskeskuse õpperestorani Prantsuse road

    Loe edasi »

  • Narva õpilased keelekümblevad Tartus

    Loe edasi »

  • Selgusid “Aasta Tegija 2018” võistluste võitjad

    Loe edasi »

fraktal